Arestimajast

Kuulge, kas on mõni seadus, mis reguleerib beebide (mina olen beebi, kahtlemata!) arestimajas kinnipidamist???
Ma olen meie kodu arestimajas (vetsus) istununud lausa kaks korda. Perenaine lubas vetsuuksele uue sildi naelutada- Arestimaja nr 8
Esimene kord juhtus see siis, kui ma kogemata natukene hammustasin Perenaist põsest. No ta istus nii ahvatlevalt tugitoolis ja siis ma hüppsin ja noh natukene võibolla naksasin teda põsest. Jummal, ta läks ikka päris hulluks kätte ära! Krabas mu kinni, riidles nagu ma oleks tal kõrva ära rebinud ja viis mu vetsu"järele mõtlema"
Käsk on käsk- istusin potikaanel ja püüdsin mõelda. Aga ei tulnud. Mitte ühtegi mõtet ei tulnudki...Kui Perenaine oli natuke rahunenud ja mõelnud, siis lasi ta mu uuesti välja, ma nühkisin tal sääri ja palusin andeks, musisime ka ja olime sõbrad.
 Üldiselt tuleb märkida, et kui meil on mingi jama, siis ainuke sada prossa töötav lahendus on Perenaisele sülle ronida (püüda küüsi mitte kasutada!), talle sügavalt silma vaadata ja musitada, musitada, musitada. Töötab, naise süda on ikka naise süda ;)
Mul on viielise nägu ka, vot sihuke
Aga täna juhtus sihuke asi, et ma ... noh... läks lappama, noh! Hommikust saati oli meil selline äge päev, kohe selline tunne oli, et tahaks pätti teha ja närida ja Perenaisele säärtesse hüpata ja närida, närida, närida... Perenaine istus pool päeva tugitoolis hambuni relvastatuna veepritsiga ja igal võimalusel muudkui jahutas mind.
Siis me magasime natuke (et õhtuks välja puhata) ja siis see juhtuski...tegelikult ma kahtlustan seda kellakeeramist, mis on kõikidel mingid sisemised tasakaalud segamini pööranud.Ehk siis mina olen TÄIESTI süütu!
Ma möllasin nagu jaksasin. Tormasin mööda korterit, möödaminnes käisin Perenaist näksimas ja siis juhtus see, mis ei oleks pidanud juhtuma.
Kardin lehvis kuidagi erakordselt ahvatlevalt, no ja siis ma kargasin sellele külge, õnnetuseks kuidagi nii, et jäin selle k...i kardina külge hambaidpidi kinni. Nagu õudusfilm,  ma ütlen! Sa näed, et sinu poole tormab maruvihane Perenaine, kes on enne seda sulle sada kakskümmend korda karjunud, et kardinat ei tohi kiskuda ja sa oled sellesama kardina küljes hambaidpidi rippes ja Saatus läheneb sulle vääramatult.
Mul jõudis peast kaks varianti läbi käia- kas nüüd viiakse duši alla kuuma pead jahutama või pannakse lihtsalt kinni. Vedas- lihtsalt kinni pandi. Mitte väga kauaks, kui nüüd aus olla- ma pidin läbi ukse ära kuulama ainult ühe laulu näosaatest, siis tuli Perenaine küsima, et kas ma olen piisavalt rahunenud. Ega ma loll ole, et ütlen, et tahaks veel puhata ja rahuneda. MUIDUGI tegin ma parima näo pähe  ja saingi vabadusse- uuesti ringi tormama :P
Aga hea uudis on see, et Perenaine viis mu traksidega õue. Traksid olid alguses muidugi vastikud aga kõigega on võimalik harjuda. Õues on imelik olla- kuidagi märg ja teised lõhnad ja muidu ka ei ole see minu tassike teed. Aga koridori tahan ma küll minna, igal võimalusel kohe.

Kui te nüüd arvate, et meil käib koguaeg mingi draama ja tants ja tagaajamine siis ega te väga ei eksi aga vahest võin ma ka väga vagusi püsida. Näiteks siis, kui ma magan
 Või siis, kui ma teen viielise nägu Perenaise kudumistoolis. Muide, ta koob kinnise ukse taga. Ega ma ei tea, kas ta ikka koob, võibolla pakendab narkootikume- mind igatahes tuppa ei lasta...

Aga andke palun mulle teada, et kas tohib beebisid kinnimajja suunata, mulle tundub, et see on sügavasti ebaseaduslik, kardinamõrvast hoolimata.

Comments

Popular Posts