:( Remondidraamad

Ma ei armasta seda remonti kohe üldse. Kogu aeg on nii huvitav ja ma tahan igale poole oma nina ja käpad ja saba ja kogu kere sisse toppida, et tahes tahtmata juhtub õnnetusi.
Ma ei teagi täpselt, kus ja kuidas juhtus see, et ma olin Perenaise kojutulemise ajaks täna niiskustõkkega koos ja see niiskustõke oli omakorda ligi tõmmanud plaadisegu ja tolmu ja muid asju ka...
Ühesõnaga- ilusast peenest ja nii puhtast ja kohevast kassipreilnast oli õhtuks saanud mingi klimpis käkk.
Perenaine tuli, vaatas mind kurva näoga ja tegi kööki kraanikaussi šampoonivanni valmis. Ja pani mind sinna sisse, et ma natukesegi puhtamaks saaksin. Ma armastan vett küll- kraani all joomas käia ja muidu kraanikausis kolada aga mitte vanni ju, jumal hoidku!
Mis pattu salata, eks ma ikka rabelesin kõvasti, kui Perenaine mind küüris. Kuigi mitte liiga intensiivselt, tuleb tunnistada- ma näiteks ei küünistanud Perenaist üldse ja ega ma kisanud ka... Sain ju aru, et ainult Perenaine suudab selle kleepuva õuduse mu küljest kätte saada. Käppade küljest kiskus ta need vastikud segukamakad igatahes ära, karv on veel veidi pulstis aga ju see ka korda saab.
Igatahes keeras Perenaine mu peale seda vees solgutamist lina sisse ja sussustas ja kuivatas ja kallistas mind kõvasti. Ma väga solvunud ta peale ei olegi aga mõnda aega hoian ma eemale kõigest- köögist, arestimajast (mis muide läheb iga päevaga ilusamaks) ja ka Perenaisest.