Hea sõbra jaoks on valla mu süda ja mu uks
Heh! Mul ei olegi enam muust kirjutada kui Intsust kogu aeg. Minu Perenaine arvab niimoodi, et kuna mina olen juba suur, siis ma nii palju lollusi enam ei tee aga Ints on veel üsna tita ja tal juhtub selle pärast igasugu lugusid.
Alles see oli, kui ta rõduukse paigast tõmbas peaaegu, paar päeva tagasi lohistas enda järgi hiiglama suurt ja rasket rõdupinki... Me siin Perenaisega muudkui mõtleme, kuidas Intsu midagi kasulikku tegema panna- no näiteks võiks ta bensiini asemel vedada muruniidukit või midagi sihukest. Ühesõnaga- praegu laamendab laps täitsa kasutult ja minu üdini praktilise meelega Perenaine on seda vaadates murelik, et nii palju kineetilist energiat täitsa raisku läheb.
Me oleme nüüd Intsuga enam-vähem sõbrad ka juba. Kui meil on uks lahti ja Ints on rõdul, siis ta nutab kõva häälega niikaua, kuni ma rõdule lähen, vot sihuke piripill on ta :D
No me ühel hommikul püüdsime poisiga minu Perenaisele ka mõtet pähe panna, et ta Intsu rihma otsast lahti laseks. Aga ta ei lasknud, ju ma ahastasin natuke väheveenvalt, eks teine kord proovime uuesti. Ta on mul üldiselt hellasüdemeline ;)
Ühel päeval, siis kui mina oma konservi üle natuke jonnisin, tuli Ints ja tegi täitsa puhta vuugi mul taldrikus. Ampsas kordamööda ikka konservi ja krõbińaid ja siis jälle ampsukese konservi ja ikka nii edasi. Minu Mutt jõudis kohale kutsuda Naabritädi ja otsida telefoni ja siis nad tegid kordamööda pilte aga Intsu ei pidurdanud midagi, tema vohmis muudkui süüa :D
Ma tegelikult täitsa imestasin, et ta vett ära ei joonud...
Ma sain muidugi pärast uue konservi, ega meil kahju polnud, et Intsuke söömas käis :D
Aga Naabritädi on reetur! Meil oli ju ometi kokkulepe, et ta ei räägi, mida mina nende juures vahest teen. No tasub siis rääkida sellest, kuidas ma onu Leifi vanniskäiku vaatan vahest? Mis sest ikka rääkida.. No ja kah asi, et ma Intsu läbiklopitud ja surnuksmängitud räime ära sõin. Oli seda vaja seletada??? Perenaine mõnitas mind kolm päeva Räimesõbraks. Vot sellestes talumatutes oludes pean ma elama!
Alles see oli, kui ta rõduukse paigast tõmbas peaaegu, paar päeva tagasi lohistas enda järgi hiiglama suurt ja rasket rõdupinki... Me siin Perenaisega muudkui mõtleme, kuidas Intsu midagi kasulikku tegema panna- no näiteks võiks ta bensiini asemel vedada muruniidukit või midagi sihukest. Ühesõnaga- praegu laamendab laps täitsa kasutult ja minu üdini praktilise meelega Perenaine on seda vaadates murelik, et nii palju kineetilist energiat täitsa raisku läheb.
Me oleme nüüd Intsuga enam-vähem sõbrad ka juba. Kui meil on uks lahti ja Ints on rõdul, siis ta nutab kõva häälega niikaua, kuni ma rõdule lähen, vot sihuke piripill on ta :D
No me ühel hommikul püüdsime poisiga minu Perenaisele ka mõtet pähe panna, et ta Intsu rihma otsast lahti laseks. Aga ta ei lasknud, ju ma ahastasin natuke väheveenvalt, eks teine kord proovime uuesti. Ta on mul üldiselt hellasüdemeline ;)
Ühel päeval, siis kui mina oma konservi üle natuke jonnisin, tuli Ints ja tegi täitsa puhta vuugi mul taldrikus. Ampsas kordamööda ikka konservi ja krõbińaid ja siis jälle ampsukese konservi ja ikka nii edasi. Minu Mutt jõudis kohale kutsuda Naabritädi ja otsida telefoni ja siis nad tegid kordamööda pilte aga Intsu ei pidurdanud midagi, tema vohmis muudkui süüa :D
Ma sain muidugi pärast uue konservi, ega meil kahju polnud, et Intsuke söömas käis :D
Aga Naabritädi on reetur! Meil oli ju ometi kokkulepe, et ta ei räägi, mida mina nende juures vahest teen. No tasub siis rääkida sellest, kuidas ma onu Leifi vanniskäiku vaatan vahest? Mis sest ikka rääkida.. No ja kah asi, et ma Intsu läbiklopitud ja surnuksmängitud räime ära sõin. Oli seda vaja seletada??? Perenaine mõnitas mind kolm päeva Räimesõbraks. Vot sellestes talumatutes oludes pean ma elama!
Comments
Post a Comment