Juhtus õnnetus :(

No mis ma ikka venitan- ülestunnistus kergendab karistust, eksju. Mina tunnistan kohe alguses üles, et ma pissisin täna täitsa kogemata aknalauale.
Juhtus täitsa kogemata, see lihtsalt täitsa ise tuli minu seest välja. See solvumine noh. Intsu peale.
Ühesõnaga, Ints käis meie juures minuga mängimas ja vahest oli päris tore aga eile läksime me natuke tülli. Ja siis see Ints ajas kõik kohad oma lõhna täis ja täna ma avastasin selle intsu-lõhna aknalaualt... no ja siis se vist juhtuski.
Ühesõnaga, solvumine võttis ühel hetkel aknalaual täitsa konkreetse kollase loigu kuju. Ma sain aru küll, et nüüd on jama majas ja et tõenäoliselt on Perenaine õhtul koju jõudes maruvihane ja ikka nii edasi. Aga mis tehtud, see tehtud, eksole. No mis ma teha oleksin siis saanud?? Kraapisin ju küll aknalauda ja käsitööajakirja peale aga tolku oli sellest vähe.
Ma siis igaks juhuks mõtlesin, et enne kui löömaks läheb, siis ma magan natuke, noh et jaksaks Perenaise vihaga toime tulla (ta on mul ju äkilise meelega, täitsa minusse) Ma magasin ahju otsas oma pesas sügavat und, kui järsku Perenaine koju jõudis...
Ja juba ukselt hakkas pihta... Perenaisel on nina nagu jahikoeral, kihutas muudkui mööda tuba ringi ja õiendas, et sul haiseb siin pissi järele ja kuhu ja põhiline MIKS sa loigu tegid??? Lõpuks jõudis magamsituppa... haistmine on tal hea aga silmanägemine vist mitte väga. Ma tulin täitsa ise ahju otsast alla ja kahjatsesin pattu. Tegin oma kõige haledama näo ette ja seisin nagu hukkamist ootav kurjategija, pea norus akna kõrval. Perenaine-pimekana roomas sellel ajal mööda vaipa, nina maas nagu miilitsakoer Muhtar ja muudkui püüdis leida haisu allikat.  Aga probleem oli lokaliseeritud- see asus magamistoas. Perenaine ohkas ja ütles, et no mis teha, maha ma sind ju lööma ei hakka, eks ma viskan siis vaiba minema. Ja viskas voodisse pikali, et see ka üle nuusutada (see oli ka puhas!). Siis ma näitasin talle täitsa ise, kus probleem täpselt on. Kraapisin püüdlikult aknalaual, et ta ikka täpselt teaks, kust ja kuidas pesta. Aknalaud sai puhtaks pestud, Pereneine muudkui õiendas ka, et enam nii teha ei tohi ja ma täitsa ausalt lubasin ka, et enam nii ei juhtu. Pärast kontrollisin aknalaua veelkord üle ja näitasin veel paari kohta, kust ta pahasti nühkinud oli. Tubli inimene- tegi uuesti!
No ja siis me musisime ja sügasime ja tegime ühe tudu.
Tuba ei haise ja kõik on nüüd korras. Vitsa ma ei saanudki.

PS Intsuga mängime ja kakleme edaspidi vist koridoris