Karucorrida ja muud uued meelelahutused

Mul oli vahepeal juba selline tunne, et ma lõpetan selle blogipidamise ära. Aega pole enam üldse ja ma olen nii tasakaalukaks ja täiskasvanuks saanud, et ega midagi väga vapustavat ju ei juhtu ka enam. No ja üldse- uued väljakutsed elus ja nii edasi.
Meie kodus on kah uued väljakutsed. Hommikud algavad meil nimelt corridaga Ja corrida algab siis, kui hommikumusid ja -kallid on tehtud. aga corrida- see on nagu Hispaanias ikka- vere ja surmani.
Meie kodu corrida käib niimoodi, et Perenaine tõuseb hommikul üles, ajab ennast voodist püsti ja tõmbab teki sirgu. Ja siis läheb lahti! Ma hüppan ja kargan ka kukerpallitan nagu jõuan ja Perenaine lehvitab mu nina ees oma särki ja üritab mind külili lükata ja siis me võitleme :D Oi see on äge!!! Corrida juures tuleb aga ainult ühte asja meeles pidada- olgu mis on aga käpaga tohib äsada Perenaist ainult siis, kui küüned on sügavasti käpas peidus, muidu on kuri karjas ja kisa palju ja Perenaine ilmselt peab minema Draamapunkti (nad kutsuvad seda vist EMOks)
Ja veel üks asi- kui te juhtute nägema internetis neid pilte, kus kiisud "suurest armastusest" oma mängukutsusid ja -jänkusid kallistavad ja nende pererahvas kirjutab, et tegemist on kõikehõlmava armastusega siis ärge uskuge! See on jama, eriti see armastuse osa :P Tegelikult toimub neil piltidel karucorrida (no või siis vastavalt jänku või kutsu või minupärast kasvõi dinosaurusecorrida). Ehk siis võitlus, elu ja surma peale, viimase veretilgani.
Sellel pildil võitlen ma oma verivaenlane Karuga, kes on terve mu kodu-elu mu kõrval olnud. Ehk siis on meil vihkamise ja armastuse suhe.
Mul on uus mäng ka, mille nimi on "Kus on kass, vol2" Stiilinäide on siin.
Leia pildilt kass või vähemalt kassi (minu!) kõrvaotsake

Voilaaaa- kass on siin!!!! See on vahva mäng- oluline on ainult vaadata, et sabaotsake vaiba alt näha ei jääks, muidu on kogu mäng rikutud ;)

Muud nipet-näpet mänge on meil veel aga see pole eriti huvitav.
Arusaadavatel asjaoludel ei ole pilte sellest, kuidas ma laupäeva hommikul kell pool kaheksa kaks (!) korda järjest lugemislambi otsast, mis on Perenaise voodi kohal, sellele samale Perenaisele pähe kukkusin. Veel rohkem arusaadavatel põhjustel ei hakka ma kordama KÕIKI neid sõnu, mida Perenaine mulle ütles (siis, kui ta mulle sussi järgi viskas aga pihta ei saanud :P ), sest väikesed kiisupojukesed lihtsalt ei tea kõiki neid sõnu... Tõelised daamid ka ei tohiks teada... Millest me järeldame, et minu Perenaine vist tõeline Daam ikka ei ole :P


Pakendit tasub uskuda alati- mina olen habras nagu peeneim kristallklaas, sama kallis ja haruldane ka, vot!
Aga hei ja hopsti ja tidilipomm :D

Comments

Popular Posts