Ants, Mall ja esimene lumi

Hommik algas mul täna pahasti. Tulin ahju otsast alla ja läksin viskasin aknalaualt pilgu välja. Ja mida mina näen- keegi on jahukoti õue lahti päästnud. Ma tean küll mis jahu on. Jahu on sihuke vahva valge asi, mida pannakse laua peale, kui Perenaine kukleid küpsetab või näiteks piparkooke. Ja et seal sees on koletorevahva mürgeldada ja tammuda. Teate, kui ägedad valged jäljed jäävad sellest punasele vaibale? Mõnna!
Igatahes tormasin ma seda jahu-uudist magamistuppa Perenaisele rääkima aga erilist vaimustust ma ei kohanud, kui aus olla. Perenaine mõmises teki alt, et jah, Nööp, see on lumi mis sajab. Ja siis ütles ta veel paar sõna, mida tavaolukorras tõeline daam ei pruugi. Perenaisele millegipärast lumi ei meeldi. Mulle ka enam ei meeldi, kui nüüd aus olla.
Aga ärgem rutakem sündmustest ette. Perenaine ajas ennast püsti ja läks kohvi tegema. Mina istusin aknalaual ja püüdsin lumehelbeid. Isegi neid vastikuid vareslinde ei lennanud õues
Perenaine sai oma kohvi joodud ja mina esimese võitlusmängu ka mängitud, kui Perenaine mulle pika pilguga otsa vaatas ja ütles, et ta ikka tahaks mulle lund näidata päriselt ja otsis välja mu sinirohelised traksid, sest ilma ta mind päris õue ei luba. Mulle jälle need traksid ei meeldi. Nii me siis võitlesime natuke aega et kelle tahtmine peale jääb. Perenaine võitis...
Ega ma sinna õue väga minna ei taha. Teate, seal on nii vastikult külm kogu aeg...Toast on palju toredam helbekesi püüda

Aga kuna Perenaise sõna on seaduseks siis õue me läksime, lumega tutvuma, brr ja öakk!


Päris huvitav oli tegelikult aga kole külm hakkas, ma olen ju ikkagist veel tilluke ja Perenaine võttis mu kohevarsti sülle ja me tulime tuppa. Lumi on aknast vaadates meeldivam, ausõna!
Aga kuna ma olin hea laps ja väga vastu ei hakanud, siis tegi Perenaine mulle kingituse.
Vot huvutav asi on sellega- hiiri ta osta ei oska, see on nüüd kindel. aga hiiri TEHA oskab...
Mul on nüüd ka oma lemmikloomad (kõikidel on ju)  Minu lemmikloomad on hiired Ants  ja Mall. Kumb on kumb- see ei ole oluline, nagu ma mängu alguses otsustan, nii ongi. Pereneine neid väga valmis teha ka ei jõudnud, sest ma viisin need enne laualt ära, kui silmad pähe said, a mis mul neist silmadest.
Igal juhul on need MINU hiirekesed ja keegi teine ärgu isegi mõelgu nende peale!


PS Te olete väga armsad, et kirjutasite mulle. Mulle niiülimegaväga meeldis! Aitäh, kirjutage täna veel, eksju :)

Comments

  1. Oi, Nööp, olen sinuga lume koha pealt täesti nõus. Mulle ei meeldi üldse õues käia. Nohh suvel vahel piilun lahtise akna vahelt ja käin katusel kõndimas, kui pererahvas katuseakna lahti teeb. Aga katusel elab kuri vares. Trambib plekkkatusel ja teeb kole kõva häält. Korra sain vareselt sugeda, mis lõppes minu lennuga katuselt alla. Õnneks ei saanud suuremat viga kui varese noka jälg minu mokal. Nüüd põgenen ruttu katuselt tuppa kui suurt lindu näen. Ja ukse kaudu mulle ei meeldi välja minna... Seal korteri ukse taga on suur kõle ja kajav koridor. Lumi on tore tõesti vaid toast vaadates. Pealegi pole meil korraliku kasukat. Sooja tuba sulle, nurr. Sabiine

    ReplyDelete
    Replies
    1. Vareslinnud on ühed suured ja ohtlikud loomad. Kajakad on muidugi veel hullemad...

      Delete
  2. Njahh, eks nende mänguasjadega ongi nii, et kokkukäkerdatud poetšekk annab igale poehiirele simad ette. Vanapreili Kissa tunnistab ainsa mänguasjana oma päris esimest hiirt, sellest on nüüd küll alles ainult valge vormitu tomp kellukese ja näritud kõrvajäänustega(ikkagi 11 aastat), aga muud mänguasjad ongi rohkem mulle jäänud, kuigi... vahel meeldib talle pätsata mu nõelvilditud 3-4 cm läbimõõduga villapärle :D

    ReplyDelete
  3. Me lähme kohevarsti jalutama ja vaatame palju meil päeva jooksul lund maha sadanud on. "Me" tähendab siinkohal mina ja A., Kim jääb rahulikult voodisse magama. Tal on praegu stressirikas nädal, koer on kodus käimas. Kuidas Nööp koertesse suhtub? Helmi

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mina olen oma elus kokku puutunud ühe koeraga. See oli esimesel päeval, kui ma Perenaise leidsin. Luna oli üsna segaduses ja natuke armukade ja ühtlasi arvas ta vist, et ma olen mingi pehme kaisuloom. Igatahes ta lakkus mind ja ainult natuke proovis mind kõrvast näksida. Perenaine pani mind põue peitu ja rohkem ma pole koeri näinud.

      Delete

Post a Comment

Popular Posts